"Aasta Tegu" on Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja ajalehe Virumaa Teataja koos välja antav tunnustus ja selle eesmärgiks on väärtustada olulisi Lääne-Virumaa tegusid ja tegijaid.
 

Aasta Tegu 2020.

 HÄÄLETUS ON LÕPPENUD.

Nominentide tutvustus

Ühistegu

  1. Vallimäe vabaõhukeskuse rajamine. 2019. aasta kevadel alanud ehituse käigus rajati Rakvere Vallimäe nõlvade vahele unikaalne esinemispaik - tipptasemel 4200 istekohaga pealava ala ning 800 istekohaga foorumlava. Pealavale on vajadusel võimalik paigutada parterisse lisaks täiendavad 1500 istekohta. Rakvere Vallimäel valmis 2020. aasta suvel unikaalne, ligi seitsmel hektaril laiuv Eesti oludes suurejooneline vabaõhu meelelahutuskeskus, mis avapidu peeti 1. augustil 2020.
  2. Võsu rannaala uuendamine. Võsu rand on tähtsaim suvituskoht maakonna inimestele ja ka kaugematele turistidele. Rannaala uuendus hõlmab uue parkla ehitust, valmisid riietus- ja dushikabiinid, mänguväljak, palliplatsid jm. Rannaala on saanud väga ilusa kaasaegse kujunduse. Teostajaks Haljala vald.
  3. Tamsalu kultuurimaja renoveerimine. Tamsalu kultuurimaja, mille ümbermõõt on ligi pool kilomeetrit, taasavati peale 1,5 aastast renoveerimist 11. detsembril. Maja põhikarkass jäi samaks, nagu ta oli maja esmakordsel avamisel 28.12.1980. Tegemist on hoone uuendamise esimese etapiga, milles keskenduti sisule ja investeeriti kokku 1 877 600 eurot. Projekti tegi AS Resand ja reneoveerimistöid Eviko AS.
  4. Kunda rannaala arendamine. Aastaid korraliku hoolduseta olnud Kunda rannaala on muutunud korrastatud ja arenevaks puhkealaks, millest võidab kogu maakond. Viimase aasta jooksul on Viru-Nigula vallavalitsus panustanud märkimisväärselt Kunda rannaala korrastamisse ja arendamisse – liivapuhastusmasin tagab puhtamad tingimused, ehitatud jalgteed ja muu korrastatud infrastruktuur võimaldab mugavama külastuskogemuse ning rannas avatud Rannanoortekas koos rannainventari laenutusega pakub sisulist mugavust lähedalt ja kaugemalt tulijatele.
  5. Teater Nuutrumi lavastus "Jutt jumala õige" Vainupea kabelis. Tunnustamise põhjus: Kui Vainupea küla Toominga talus said 2019. aasta oktoobrikuus kokku Teater Nuutrumi asutaja Jaanus Nuutre ja tänane Vainupea külavanem Mario Luik, siis jõuti kõhklemata otsuseni, et lavastus "Jutt jumala õige" tuuakse 2020. aasta suvel Vainupea kabelis publiku ette. Koroonaviiruse kiuste jätkas Teater Nuutrumi motiveeritud ja usku täis kollektiiv proovide ja valmistumisega juulisse ning augustisse planeeritud etenduste toimumisele mõeldes. Olukord läks küll suve alguseks veidi paremaks, kultuurisündmustel osalemist reguleerivaid piiranguid lõdvendati, kuid esialgseid külastusarvude prognoose nendega saavutada võimalik ei olnud. Publikuhuvi oli aga keerulistest oludest hoolimata "Jutt jumala õige" lavastuse vastu ootamatult kõrge.
  6. Rakvere JK Tarvas U14 võistkond. 2020.a tulid Rakvere JK Tarvas poisid Eesti Meistriks U14 vanuseklassis. Teadaolevalt ei ole Rakvere jalgpalli ajaloos keegi varem sellist tulemust suutnud saavutada. Neid kordi ei ole jalgpalli ajaloos palju olnud, kui U14 vanuseklassi Eesti Meistri tiitel on läinud väljapoole Harjumaad.
  7. Kadrina tervisekeskuse valmimine. 2019. aastal nurgakivi saanud Kadrina esmatasandi tervisekeskus valmis 2020.aasta suve teises pooles.
  8. Kunda mereluulepidu. 2020. aasta suve lõpus toimus Kunda rannas esmakordselt mereluulepidu. Eesti autorite merest loodud luuletused lainetasid kuulajateni Marek Sadama, Margus Saare, Piret Kalda, Andres Noormetsa, Reet Haug-Linna, Karl Robert Saaremäe, Kadri Kõusaare, Anne Veesaare ja teiste ettekandes. Tegemist oli Eesti juubeliaastal Rakveres toimunud üldluulepeo mõttelise jätkuga.
  9. Estonian Cell aasta keskkonnasõbralikuma ettevõtte tiitli pälvimine. Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel korraldatava konkursi „Aasta keskkonnasõbralik ettevõte" laureaadiks kuulutati Estonian Cell. Estonian Cellile tõid tiitli hiljutised investeeringud aeroobsesse veepuhastusjaama, mis tagab senisest efektiivsema puhastusprotsessi ja puhtama heitvee ning annab olulise elektrienergia kokkuhoiu. Lisaks veepuhastusjaamale märgiti konkursil ära tootmise ressursisäästlikumaks muutmine ning juba varem rajatud Eesti suurim uuenduslik biogaasitootmiskompleks.
  10. „Rakvere rannavolle suvi 2020". On ennekõike erakapitalil ja omafinantseerimisel põhinenud "rannavolle rahvaliikumine". See on kindlasti üks parimaid näited kogu Eestis ja sisaldas endas Tööriistamarket CUP-i meestele, kus peeti 10 etappi ligi saja osalejaga ning Naiste Silfer CUP-i, kus peeti 4 etappi ligi poolesaja osalejaga. Rannavolle suve raames toimusid ka treeningud harrastajatele, igal teisipäeval toimusid segavõistkondadele ''Suvevolle'' rannavolle etapid, kus osales ligi sada harrastajat. Tööriistamarket Cup raames toimusid turniirid Rakvere Spordikooli kõige noorematele (1-3 klass), Eesti rannavolle Grand Prix Karikasarjas osales kokku 16 Rakverest pärit mängumeest. Toimus Rakvere Rannakuninga Karikasari, kus peeti 9 etappi ning osales ligi 30 mängumeest, Eesti rannavolle Grand Prix etapp Rakveres 13-14.07.2020 jne. Tänu sellisele rannavolle ühisprojektile lisandus Lääne-Virumaale veelgi juurde harrastajaid.
  11. Rakvere Loovuskooli kolimine ja muinsuskaitselise väärtusega hoone renoveerimine Pikal tänaval. 2019/2020 õppeaasta on Rakvere huvikoolis uus, uues asukohas. Kolimine ajaloolisele Pikale tänavale ja suure investeeringu tegemine muinsuskaitselise väärtusega hoone renoveerimisel väärib tunnustust. Rakvere Loovuskool on huvikool, mis pakub teenuseid, täiendõpet ja huvikoolitusi lastele, noortele, tööealistele ja eakatele. Huvikoolis töötab kolm inimest. Loovuskool on mitmete Lääne-Virumaa omavalitsuste koostööpartner.

 

 

Isikutegu

  1. Ainar Sepnik ürituse 1DayDecathloni korraldamisega. See oli ühe päeva mitmevõistlus 10-võistluse aladel Rakvere staadionil. Starti olid kutsutud kõik Lääne-Virumaa taustaga silmapaistvad inimesed eri valdkondadest. Näitlejad, spordijuhid, ürituste korraldajad, treenerid, ettevõtjad, poliitikud ja sportlased, kes tugevad oma kindlal alal, aga neid alasid tegid esmakordselt. Esindatud oli poliitik Indrek Saar, näitlejad Tõnis Niinemets, Jaune Kimmel, Märten Matsu, tugevad sportlased nagu laskesuusataja Raido Ränkel, motokrossisõitjad Gert Gordejev, Harry Kullas, korvpallur Kristo Saage, meie spordijuhid (endine kõva tennise mängija) Siim Tuus, Robert Salep, Merle Laud jt. Sellest kujunes väga meeleolukas ja eneseületusi täis spordipäev.
  2. Ajalooõpetaja Ülle Kõiv pälvis Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt 2020. aasta elutööpreemia. Ülle on tõeline eeskuju ja sädeinimene. Tema on näide inimesest, kes teeb tööd suure armastuse ja pühendumisega.
  3. Andres Pulver ja raamat "Kuidas kultuuritegelased lahkuvad". See ainulaadne raamat on väike teejuht eesti kultuuri kalmistul. Andres Pulver on kogunud kaante vahele ligi sada lugu tuntud eesti kultuuritegelaste eluõhtust, viimastest päevadest ja ärasaatmisest. Inimestel, kellest siin juttu, on igal juhul midagi öelda. Kasvõi seda, kuidas elada nii, et sind mäletataks.
  4. Maia Simkin suvel Nurga aiakeskuses toimunud kontsertide eestvedamise eest.
  5. Teet Suur ja Tiiu Heinsoo raamatu "Varvaskingades Rakvere" Raamat on kui mälestusmärk aastatepikkusele ilutööle, mida  Anne Nõgu eestvedamisel on Rakvere Kauri koolis tehtud.
  6. Anni Rikker ja muusikakogumik "Virumaa pärimuse radadel". Virumaa rahvamuusikatraditsioone tutvustav CD-plaat.
    Tegemist on laiahaardelise loovprojektiga, mille eesmärk on edendada ja tutvustada Virumaa rahvamuusikakultuuri. Muusikud on plaadi tarvis taaselustanud vanu arhiivimaterjale luues uusi ja eriilmelisi koosseise. Plaadil kuuleme nii vanu tuttavaid duosid Int&Müller ja Martin Müller ja Villu Talsi ning paljud palad on esitatud suurema koosseisuga: lõõtsadel Asso Int ja Martin Müller, mandoliinil Villu Talsi, viiulil ja saepillil Ilmar Kald, kitarril Jaanus Põlder. Lisaks eelnimetatule kuuleb plaadil lugusid Taavet Nillerilt, Tõnis Kirsipult, Kiviõli Kapellilt.
  7. Pamela Maran ja raamat "Vanaisade lood ja salatarkused". Selles raamatus pajatavad 66 Eesti vanaisa oma elust Ohhoota mere äärest Kanadani, Tšornobõli katastroofi ja Mordva vangielu seikadest, aga ka Angola kalandusretkedest. Mehed räägivad sõjast, pattudest, võitudest, kaotustest, kosmilistest arusaamadest, universumi saladustest ja isegi võitmatust armastusest.
  8. Moonika Suurmaa aasta lasteaiaõpetajaks kuulutamise eest. Moonika Suurmaa on tagasihoidlik, tema teod jutustavad ise enda eest. Teised räägivad temast ülivõrdes: andekas, loominguline, järjekindel, töökas, süda õige koha peal – niimoodi iseloomustatakse aasta lasteaiaõpetajat.
  9. Anti Palmi Aadu Lassi nimelise inseneripreemia pälvimise eest. Anti Palmi eestvedamisel on Maanteeametis katsetamisele või kasutusele võetud mitmed uued ja innovaatilised lahendused. Väga oluline teema, mida Palmi eest veab, on digitaalehitus. See on vajalik kõigi jaoks – näiteks saab kohalikele inimestele visualiseerimise teel väga lihtsalt nende uut elukeskkonda tutvustada. Mõned olulisemad ja suuremad objektid, mille elluviimises Anti on osalenud: Aaspere–Haljala tee-ehitus, Tapa viadukt, Valgejõe-Rõmeda ehitusobjekt, Padaoru truup, Kunda sild.
  10. Karin Kiik aasta kooliraamatukoguhoidja tiitli pälvimise eest. Kultuuriminister Tõnis Lukase tunnustuskirjas tänatakse Kiike Väike-Maarja gümnaasiumi raamatukogus sündinud uute algatuste eest, mis toetavad tänapäevase õpikäsituse rakendumist ja teevad koolielu põnevaks, ning aktiivse tegevuse eest lugemise edendamisel.
  11. Ralf Tribuntsov, maailmarekordi püstitamise eest mastersite klassis seliliujumises. Tribuntsov püstitas 50 meetri seliliujumises mastersite vanuseklassis 25-29 maailmarekordi ajaga 23,91. Varasem maailmarekord selles vanuseklassis oli 24,26. Rekord sündis meeste 4x50 meetri kombineeritud teateujumise maailmarekordi katse sees, kus Tribuntsov ujus esimest vahetust.
  12. Anne Kraubner riikliku vabatahtliku tunnustuse eest. - Aastate jooksul on Kraubner kaasanud enam kui 150 noort vabatahtlikku tegutsema maailmahariduse, arengukoostöö ja humanitaarabi organisatsiooniga Mondo ning on vedanud Erasmus jt. projekte. Niimoodi on ta toetanud noorte saamist paremateks ja hoolivamateks kodanikeks, kes mõistavad oma tegevuse mõju ja kohta maailmas ning oskavad oma teadmisi teistega jagada. Eesti külaliikumine Kodukant, Vabaühenduste Liit ning president Kersti Kaljulaid tunnustasid Tamsalu Gümnaasiumi inglise keele õpetajat Anne Kraubnerit Eesti aasta vabatahtliku tiitliga.

 

 

 

 

 

Konkursi statuudi leiad SIIT


Lääne-Virumaa "Aasta Tegu" laureaadid läbi aegade:

2003- "Kalevipoja" maailma esiettekanne vallimäel

2004- spordihoone rajamine Rakverre

2005(valiti esimest korda eraldi ka isikutegu)-Rakvere teatrimaja üle 40 miljoni krooni maksma läinud renoveerimine; Kaido Höövelson alias Baruto-saavutusd Jaapani sumoringis.

2006- Tarvanpää Seltsi korraldatud I meeste tantsupidu Rakveres; ettevõtja Hillar Pulk-piisonifarmi asutamine Põlulas.

2007- naiste varjupaiga asutamine Tapal; Maie Männik, Elvi Kullamägi ja Kersti Aasmets-mahuka raamatu "Kaks sajandit Vaeküla kooli" eest.

2008- Aqva veekeskuse valmimine; Üllar Saaremäe-punk laulupeo idee.

2009- Tõrma-Piira-Pajusti kergliiklustee valmimine; Arvo Pärt-Rakvere muusikakoolile poole oma elutööpreemia annetamise eest.

2010- Rakvere korvpalliklubi BC Rakvere Tarvas hõbemedalivõit Eesti meistriliigas; Sõmeru kooli kokk Urmas Lindlo-koolisööklate kokkade üleriigilise konkursi võitmise eest.

2011- Uhtna põhikooli heategevuslik algatus õnnetuses vigastada saanud Davidi abistamiseks; Kaarel Nurmsalu-juunioride kahevõistluse ja suusahüpete MMil kolme pronksmedali võitmise eest.

2012- Rakvere Ametikooli restaureerimine; Hando Kuntro ja Piret Smagari poolt Emumäele puitskulptuuridest allee rajamine.

2013- Rakvere Haigla õendushoolduskorpuse valmimine; Bonzo tähelend.

2014- Rakvere Keskväljaku omanäoline jõulupuu; Kren Koosapoeg Kadrinast –  noor leiutaja

2015- Rakvere jalgpalliklubi Tarvas Premium liigasse jõudmine; Epp Mäe-pronksmedalivõit EM-il

2016- Teatrikino avamine Rakveres; Tiina Mälberg-nimiosa täitmise eest filmis "Ema"

2017- Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna täielik uuendamine; Kersti Loite-raamatu "Virumaa rahvarõivad" koostamine

2018- Üllar Saaremäe, Toomas Suumani, Pille-Riin Purje ja Tiina Mälbergi korraldatud Eesti esimene üldluulepidu; Pamela Marani raamat "Eesti vanaemade lood ja salatarkused"

2019- Rakvere Pika tänava rekonstrueerimine; Epp Mäe, pronksmedalivõit maadluse maailmameistrivõistlustel.