Toimus seminar "Lääne-Virumaa tööstusalade arendamine ja ettevõtlikkuse tõstmine"

29.05.2024 toimus AQVA konverentsikeskuses PEEK projekti raames VIROLi poolt korraldatud seminar "Lääne-Virumaa tööstusalade arendamine ja ettevõtlikkuse tõstmine".

Seminari eesmärk:

• Ülevaade projekti "Lääne-Virumaa tööstusalade arendamine ja ettevõtlikkuse tõstmine" teekaardist
• Sisend Lääne-Virumaa ettevõtlusstrateegia lähteülesande koostamiseks
• Koosloome harjutamine - osalejate rollid projektis
• Kokkulepe esmastes seminarijärgsetes tegevustes

Koostatakse Lääne-Viru maakonna ettevõtlusstrateegia. Selgitatakse välja tööstuse kasvuvaldkondades nutika spetsialiseerumise ja klasterdumise võimalused.

Projekti täitmise tähtaeg: 31.12.2024

Lisainfo siin

 

Seminar oli jagatud viieks töölauaks, millede juhid ja arutlusteemad olid valdkondade kaupa:

a) Tööstusalade arendamine ja investeeringute meelitamine;
Toomas Jaansalu, Virol Tööstusalade koordinaator

b) Ettevõtlusnõustamine ja koolitus alustavale ja tegutsevale ettevõttele;
Epp Orgmets, Virol Ettevõtluskonsultant

c) Kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamine;
Ants Leet, Virol Ettevõtluskoordinaator

d) Noorte ettevõtlikkus;
Kati Kukk, TTK Instituudi direktor

e) Tööjõu ettevalmistamine ja täiendkoolitamine;
Kristi Moldau, Lääne-Virumaa Töötukassa osakonnajuhataja

 

Laudkondade arutelude kokkuvõte ja seatud eesmärgid:

1. Millised on valdkondades lahendamist vajavad probleemid ja arenguvajadused ettevõtluse arenguvaatest Lääne-Virumaal?

Laud 1: Tööstusalade arendamine ja investeeringute meelitamine

Lääne-Virumaa eelised:

• Hea logistiline asukoht ja mitmeliigiline transport (auto, rong, laev)
• Tootmistraditsioonid
• Ettevõtete edulood
• Tugiteenused ja võimalus tööjõu väljaõppeks
• Kvaliteetne ja turvaline elukeskkond

Tööstusalade meetme abil on võimalik meelitada ettevõtteid tegema investeeringuid, kuna arendaja maandab riskid, mis on seotud planeeringute menetlemisega, lubade taotlemise ja väljastamisega ning taristu arendamisega (vajalikud elektrivõimsused, vee- ja kanalisatsiooniga ühendus, ligipäästeed ja tänavad, bussiliiklus). KOV saab siin olla asjatundlik ja vähese bürokraatiaga partner.

Tootmiseks on maakonnas pakkuda mitmekesiseid võimalusi, st tootmisalade arendamisel mõelda spetsialiseerumisele ja kujundada selgus, milliseid ettevõtluse valdkondi alale soovime ja kuidas neid kombineerida. Tööstusalal ettevõtete koostööst sünergia taotlemine- väärtusahelate pikendamine ja mastaabisäästu võimaldavad teenused.

Tööstusalade väljaarendamisel mõelda konkurentsieeliste loomisele, näiteks roheenergiaga ettevõtete varustamine. Näiteks tuule- ja päikeseparkide olemasolu annab kohalikele ettevõtetele võimaluse vähendada ülekandekulusid elektrihinnas.

Mõelda läbi oskustööjõu ettevalmistamine, sh paindlik täiend- ja ümberõppe korraldus.

Ettevõtjate koostöö kogukondadega, ettevõtjasõbralikud kogukonnad ja nende kaasamine/osasaamine tuludest. Välja töötada kogukonnasõbralikud ärimudelid.

Tööstusalade aktiivne ühisturundamine, asjakohase teabe kättesaadavaks tegemine ja aktiivne suhtlus potentsiaalsete investoritega. Väärtuspakkumiste koostamine.

Laud 2: Ettevõtlusnõustamine ja koolitus alustavale ja tegutsevale ettevõttele

Teenuste arendamine ettevõtjatele: algaja ettevõtja ja tegutsev ettevõtja vajavad eraldi käsitlemist.

Olulisel kohal on EGS teemades pädevuste kasvatamine.

A. Algaja ettevõtja (nõustamine, ruumid, inkubatsioon, algkapitali kättesaadavus, toetavad teenused, eraldi start-up'ide nõustamine, mentorteenus.

B. Tegutsev ettevõte: ( toimekeskkonna stabiilsus, KOV tugi (load, planeerinud, märkamine jne).

Teemad:

• Lobby (ettevõtjate vajaduste ja ettepanekute viimine riigi tasandile) ja vajadusel keskkonnas muutuste sisseviimine (õigusruum, konkreetsed meetmed jms).
• Ettevõtete arenguseire (külastused, teenused, konsultandi kättesaadavus).
• Ettevõtluskeskkonna analüüs (statistika, uuringud jne).
• Kommunikatsioon ja sobivad suhtluskanalid.
• Tegevuste järjepidevus.
• VIROL positiivne kuvand.

Laud 3: Kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamine

• KOV elukeskkonna kvaliteet ja ettevõtjasõbralikkus – haridusasutused, sport, kultuur jms - KOV hea maine.
• KOV tasandil ametnike pädevuste kasvatamine ettevõtluse suunal (planeeringud, ehitusload, ettevõtluse vajaduste mõistmine, kiire reageerimine ja lahenduste pakkumine jms).
• Ettevõtjate kaasamine KOV ruumiplaneerimisse ja arengukavandamisse.
• Taristu väljaehitamisel abi (teed, tänavad, elekter, vesi- ja kanal, side jt) ning abi teenuste korraldamisel: ühistranspordiga kättesaadavus, juurdepääs teenustele.
• Kvaliteetne avalik teave ja selle lihtne kättesaadavus (ettevõtluskeskkonnast ülevaade, tugivõrgustikud, toetused, koolitused, partnerite leidmine. NB! VIROL poolt pakutava teabe läbimõtestamine ettevõtjatele ja selle tarvis teabekanalite kasutus.

Laud 4: Noorte ettevõtlikkus

• Tugi- ja toetussüsteem- kuhu ettevõtlik noor oma ideega saab pöörduda, seda arutada ja lahendusi rakendada, täna puudub ühtne koht ja info.
• Palju bürokraatiat, mis tapab ettevõtlikkuse – noorte töölevõtmisel piirangud jms. Sageli ka koolituspäevadel pigem tutvustatakse ainult bürokraatia aspekte. Peaks olema lähenemine, et idee teostuse juures on bürokraatia vajalik ja toetav osa. Mitte hirmutada noori ära, vaid näidata näiteks maksusüsteemi vajalikkust ja hilisemalt saadavat kasu.
• Õpilasfirmade arendamine- puudub jätkusuutlikkus (huvi vaibub) ja tagasihoidlik koostöö ettevõtetega, õpilasfirmade toodetes vähe innovaatilisust ja tihti ebarealistlikud ootused (hakkan ettevõtjaks ja saan kohe rikkaks). Osadel õpetajatel puudub kogemus või motivatsioon.
• KOVide vähene toetus noorte ettevõtlikkuse kasvatamiseks (õppereisid, koolitused, võrgustike toetamine).
• Oskustega noor ei tule tagasi kodukohta, sh ettevõtlust arendama.
• Lääne-Viru ettevõtetes vähe praktikakohti, sh ka malevalastele töö pakkumist.
• Õppekavade arendus on bürokraatlik ja pikk protsess, palju on teoreetilist õpet, vähe praktilist.
• Koolide ja ettevõtete koostöös vähe sisu ehk piirdutakse sageli külastustega, milles ei ole ka õpilastele töölehti kaasa antud.
• Õppimisel reaalaineid ja inseneeriat ei väärtustata. Laiem ühiskondlik probleem, lahendus mõneti HTMi finantseeritav Inseneriakadeemia projekt.
• Õpetajatel madal motivatsioon, puudub ettevõtluskogemus
• Vähe ettevõtlikke koole.
• Algatusi on, kuid palju on paberil, millest vähe viiakse ellu.

Laud 5: Tööjõu ettevalmistamine ja täiendkoolitamine

• Erinevate osapoolte vähene koostöö (koolid, VIROL, töötukassa, ettevõtjad) - puudub ühtne teadmine osapoolte ootustest, võimalustest, puudub toimiv koostöömudel ja koordineerija.
• Noored ei jää maakonda – teadlikkuse tõstmine kodukohast ja siinsetest ettevõtetest, võrgustikud, mis toetavad maakonnaga seostatust, ettevõtlusest teabe edastamine, praktika stuudiumi jooksul kodukoha ettevõttes.
• Elanike (sh ettevõtjate) madal teadlikkus - millised on võimalused, kui vaja ettevõttesse koolitatud töötajaid, millised on võimalused ettevõtte (sh töötajate) arendamiseks, kuhu pöörduda.
• Ettevõtjate enda motiveeritus ja huvi töötajate koolitamiseks, väljaõppeks.
• Ettevõtluse ökosüsteemi kujundamine - usaldus, kasulikkus jms võrgustikes osaleda, samuti osalejate panustamise vajaduse mõistmine ja reaalse panuse andmine.
• VIROLi selge kontseptsioon ettevõtluskeskkonna kujundamisest maakonnas, sh võimalikest valdkonnapõhistest koolitusvajadusest.
• Pikaajalise visiooni vajadus ja selle sisuga pidev täitmine – koostöö haridusasutustega, karjääriinfo jagamine ja -nõustamine, ettevõtluse ökosüsteemi pidev arendamine.

Kokkuvõte aruteludest projekti tarvis

• Sõnastada Lääne-Virumaa ettevõtluse arengustrateegia koostamise eesmärgid, selge vajadus, et miks seda tehakse: näiteks suurendada maakonna majanduse mitmekesisust ja ettevõtete konkurentsivõimet, võtta parimal viisil kasutusse kohalikud ja piirkondlikud ressursid, arendada maakondlikku ettevõtluse ökosüsteemi ja kujundada selle tarvis maakonnas eesti parim ja usaldusväärne eestvedaja VIROL, uute oskuste ja teadmist loomine jms.
• Viia läbi Lääne-Virumaa ettevõtluskeskkonna analüüs ja selgitada võimalikud tulevikusuundumused, määratleda konkurentsieelised ja piirangud. Maa- ja loodusressursside rakendatus ja väärindamise perspektiiv. Mõelda läbi ettevõtluse arengu seiresüsteem.
• Selgitada tööstuse kasvuvaldkondades nutika spetsialiseerumise ja klasterdumise võimalusi. Otsida uusi ärimudeleid traditsioonilistes majandusharudes ja uue majanduse valdkonnas (näiteks rohemajandus jms).
• Tööstusalad ja nende poolt pakutavad võimalused ettevõtetele. Tööstusalade turundamise mudel.
• Ettevõtluse ökosüsteemi analüüs: tugisüsteemid ja milliseid tegevusi nad ettevõtluse valdkonnas maakonnas ellu viivad, milline on nende potentsiaal, määratleda tuleviku toimemudel.
• Selgitada ettevõtete teenuste vajadus (koolitused, nõustamised, jms) ja võimekus neile vajadustele Lääne-Virumaal vastata.
• Tööjõud ja tööturg: tööjõupotentsiaal, tööjõu ettevalmistamine (erialad, õppekavad, koolitajad, tööjõu mobiilsus). Noorte ettevõtlikkuse kasvatamisega seotud teemad.
• Eluasemeturust ülevaade, sh rendi elamispindade vajadus.
• Lääne-Virumaa maine Eestis, sh investeeringu sihtkohana, tagasiränne jms.

2. Teadusuuringute, statistiliste analüüside, küsitluste, intervjuude ja kogemuslugude koostamise vajaduse kaardistamise tulemused:

• Ettevõtjate ja KOV töötajate koolitusprogrammide koostamiseks koolitusvajaduse selgitamine.
• Selgitada Lääne-Virumaa ettevõtjate leige huvi põhjused maakondliku koostöö ja ühistegevuse suhtes? Miks ei nähta ettevõtjate maakondlikus koostöös väärtust? Millised on ettevõtjate ootused koostöö võimalusteks?
• Viia läbi intervjuud maakonna võtmeettevõtjatega. Selgitada, mis on Lääne-Viru maa ettevõtluskeskkonnas positiivne, millised on kitsaskohad ja millised on ettevõtjate tulevikuootused.
• Selgitada ettevõtjate vajadused teenuste osas ja sellest tulenevalt teenused disainida.
• Viia läbi intervjuud Lääne-Virumaa naabermaakonna suuremate ettevõtjatega, et selgitada nende hoiakud Lääne-Virumaale investeeringute tegemiseks.
• Selgitada Lääne-Virumaa majanduse võtmevaldkondades (toit, puit, metall, ehitusmaterjalid) tööjõuvajadus ja selle ettevalmistamise tarvis võimaluste analüüsi läbiviimine Lääne-Virumaal.
• Koguda teadmine, et kas militaarinvesteeringute tegemiseks Lääne-Viru maakonda on huvilisi, sh tööstusaladele kolimiseks.
• Koguda statistika alustavate ettevõtete kohta ja selgitada nende ellujäämise osakaal ning analüüsida põrumise põhjusi ja meetmete vajadust nende ellujäämise suurendamiseks.
• Koostada kogemuslood ettevõtluse arendamise näidetest Lääne-Virumaal.
• Koostada kogemuslood Lääne-Virumaal alustanud ettevõtetest.
• Saada selgus loodusvarade (fosforiit) kasutuselevõtu otstarbekuses.
• Analüüsida noorte Lääne-Virumaalt  lahkumist. Selgitada lahkumise ja maakonda tagasi mittetulemise põhjused, samuti tegurid, mis noorte Lääne-Virumaale tagasipöördumist motiveeriksid.
• Analüüsida tööealise elanikkonna tööalase mobiilsus.
• Analüüsida ühistranspordi liikumis- ja ajagraafikuid eesmärgiga selgitada ühistranspordi kooskõla reisijate vajadustega.
• Analüüsida rendielamispindade ehitamise vajadus Lääne-Virumaal, nende ehitamise huvi PPP variandis.