Auhinna eesmärk on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid, tutvustada ja levitada väärtkirjandust. 

 

 
Kirjandusauhinna statuut 


Virumaa kirjandusauhind on rahaline auhind, mis asutati 1989.aastal Virumaa Fondi Nõukogu poolt. 1998.aastast alates korraldavad selle väljaandmist Lääne-ja Ida-Viru omavalitsuste liidud. 
 

Auhind antakse välja üks kord aastas. Vastava tasemega töö puudumisel võidakse auhind jätta välja andmata. Auhinna väljaandmisega kaasneb mõlemas maakonnas raamatute arutelu, kirjandusõhtud, kohtumised autoritega jm väärtkirjandust propageeriv tegevus. 

Auhinna eesmärk on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid, tutvustada ja levitada väärtkirjandust. 


Määramise kord: auhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mistahes zanris kirjutatud väärtkirjanduse hulka kuuluvale eestikeelsele kirjandusteosele. 
Auhinna rahalise suuruse määravad Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsusliit. 

Žürii on kümneliikmeline, kaks esindajat määravad nii Lääne- kui Ida-Viru omavalitsuste liit. Kolm raamatukogude, kirjandusklubide ning lugejate esindajat esitavad mõlema maakonna keskraamatukogud. 
Žürii koosseisu ja selle esimehe kinnitavad kord aastas, aga mitte hiljem kui 1.detsembriks Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsusliitude volitatud esindajad oma allkirjaga. 
Žürii on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku liikmetest. 
Žürii otsuste tegemiseks on vajalik rohkem kui poolte kohalolevate liikmete poolthääl. Häälte võrdsel jaotamisel otsustab zürii esimehe hääl. 

Autasustamine. Žürii teeb otsuse Eesti Vabariigi aastapäevaks (23.veebruariks) ja auhind antakse laureaadile üle hiljemalt 1.juuniks. 
Pretensioonid auhinna määramise osas lahendab selle maakonna omavalitsuste liit, kust antud aastaks määrati zürii esimees. Auhinna väljaandmist korraldavad mõlemad maakonnad kordamööda.

 

Virumaa Kirjandusauhinna žürii koosseis:

 

Vallo Reimaa ja Etti Kagarov - Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajad;
Erich Petrovits ja Inna Grünfeldt - Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu esindajad;
Sirje Malmet, Anne Valdru ja Elviira Sidorova - Ida-Virumaa raamatukogude, kirjandusklubide ja lugejate esindajad;
Reet Tomband, Ilme Post ja Riina Rohtung - Lääne-Virumaa raamatukogude, kirjanduslubide ja lugejate esindajad.
 

Virumaa Kirjandusauhinna laureaadid:
 
 2022 Tarmo Vahter "Võitlus tuleviku pärast"
 2021 Juhani Püttsepp "On kuu kui kuldne laev"
 2020  Urmas Vadi "Ballettmeister"
2019  Leelo Tungal "Seltsimees laps" triloogia
2018  Vahur Afanasjev "Serafima ja Bogdan"
2017  Mathura"Jääminek". Artikkel laureaadiga ajalehes "Põhjarannik"
2016 Peeter Sauter "Lapsepõlvelõhn".  Teet Korsteni artikkel ajalehes Põhjarannik 18.2.2016 
2015 Alo Lõhmus "Priius kallis anne". Intervjuu lareaadiga Põhjarannikus
2014 Valdur Mikita "Lingvistiline mets" ja Kristiina Ehin "Paleontoloogi päevaraamat" Artikkel Põhjarannikus,  
2013 Mihkel Mutt "Kooparahvas läheb ajalukku" Artikkel Põhjarannikus
2012 Andrei Hvostov "Sillamäe passioon" Artikkel Virumaa Teatajas
2011 Tiit Aleksejev "Leegionärid" Artikkel Virumaa Teatajas
2009 Juhani Salokannel "Jaan Kross" Artikkel Virumaa Teatajas
2008 Merle Karusoo "Kui ruumid on täis" Artikkel Virumaa Teatajas
2007 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu"  Artikkel Virumaa Teatajas
2006 Mart Kivastik "Külmetava kunstniku portreed" Artikkel Virumaa Teatajas
2005 Olavi Ruitlane "Kroonu"
2004 Jaan Kaplinski "Isale"
2003 Jaan Kross "Kallid kaasteelised"
2002 Wimberg "Lipamäe" 
2001 Mats Traat "Harala elulood" 
2000 Andrus Kivirähk "Rehepapp ehk November"
1999 Veera Saar "Käritsa leib" (Tagasiulatuvalt "Kraakuvi mägi", "Maa hind", "Kodutee") 
1998 Jaan Kross "Paigallend" 
1997 Tiia Toomet "Isamaa suvi"
1996 Jaan Kross "Mesmeri ring" 
1995 Rein Põder "Imelik vang" 
1994 Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees"
1993 Jaan Kross "Tabamatus" 
1992 Mats Traat "Minge üles mägedele"
1991 Kalju Saaber "Punaselageda saaga" 
1990 Arved Viirlaid "Märgitud" 
1989 Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk "Kodu lugu" 
1988 Jaan Kross "Wikmani poisid"