LÄÄNE-VIRU OMAVALITSUSTE LIIDU

PÕHIKIRI

 

I ÜLDSÄTTED

 

§ 1.   Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu staatus

(1)        Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (edaspidi nimetatud Liit) on Lääne-Viru maakonna (edaspidi maakonna) kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlik liit. Liit juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusest, mittetulundusühingute seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest kehtivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

(2)        Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud oktoobris 1991.

 

§ 2. Liidu nimetus ja asukoht

(1)        Liidu ametlik nimi on Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, lühendatult VIROL. Liidu nime tõlge inglise keelde on Association of Local Authorities of Lääne-Viru County.

(2)        Liidu asukoht on Rakvere linn.

 

II LIIDU EESMÄRK, ÜLESANDED ja ÕIGUSED

 

§ 3. Liidu eesmärk ja tegevused

(1)        Liidu eesmärk on Lääne-Viru maakonna (edaspidi maakond) ühtlase, tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamine ning kohaliku (s.h maakondliku) identiteedi ja traditsioonide säilitamine ja edendamine.

(2)        Eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks on Liidu põhitegevused:

1)    maakonna ja oma liikmete esindamine;

2)    liikmete koostöö arendamine, ühiste huvide ja õiguste kaitsmine;

3)    informatsiooni ja kogemuste vahetamine;

4)    liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks soodsamate võimaluste loomine;

5)    koostöö tegemine teiste organisatsioonidega (sh välispartneritega).

 

§ 4. Liidu ülesanded

Liidu ülesanded on

1)          luua liikmetele võimalusi seadusega pandud ülesannete paremaks täitmiseks;

2)          kaitsta oma liikmete õigusi ning vajadusel pöörduda selleks kohtusse;

3)          toetada tegevuste ja ürituste korraldamist maakonnas, tehes selleks vajadusel koostööd teiste organisatsioonidega;

4)          korraldada liikmete ja kõigi teiste huvitatud isikute ühistegevust;

5)          tagada ja suunata liikmete ühishuvide pinnalt maakondlike huvide kujundamine ja elluviimine;

6)          säilitada ja edendada maakonna kultuuripärandit ja kultuuritraditsioone;

7)          korraldada ühiskoolitusi oma liikmetele ja nende esindajatele;

8)          osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses, luua ja arendada teadus-, koostöö- ja kultuurisidemeid välisriikides;

9)          seista maakonna hea maine eest;

10)       korraldada maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust;

11)       korraldada maakonna teenetemärkide andmist;

12)       korraldada maakonna strateegilist planeerimist ning arengustrateegia koostamist ja aidata kaasa planeeritu elluviimisele;

13)       osaleda maakonnaga seonduvates ruumilise planeerimise menetlustes;

14)       korraldada maakondlike ning kokkuleppel asjaosalistega ühe liikme haldusterritooriumi piire ületavate arengukavade koostamist;

15)       osaleda ning olla algatajaks ja partneriks maakonna huvidele vastavates rahvusvahelistes projektides;

16)       korraldada maakonnas tervisedenduse alast tööd; ja osaleda sellealastes projektides;

17)       korraldada maakonna turvalisusega seonduvat koostööd ja osaleda sellealastes projektides;

18)       esindada maakonda välissuhtluses;

19)       korraldada muid vajalikke tegevusi, mis ei ole vastuolus seadusega ja käesoleva põhikirjaga.

 § 5. Liidul on õigus:

1)          esindada maakonda, oma liikmeid ja maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühishuve suhetes riigiorganite, teiste isikute ning rahvusvaheliste organisatsioonidega;

2)          asutada oma põhitegevuse tagamiseks juriidilisi isikuid, osaleda juriidilistes isikutes, moodustada  sihtkapitale ja muid oma tegevuseks vajalikke institutsioone ning osaleda teiste ühingute ja liitude tegevuses nii kodu- kui välismaal;

3)          korraldada majandustegevust Liidu ülesannete täitmiseks täiendavate vahendite kaasamiseks;

4)          astuda lepingulistesse suhetesse nii füüsiliste kui juriidiliste isikutega, osaleda Liidu eesmärkide saavutamiseks vajalikes ühendustes, organisatsioonides, projektides ja programmides;

5)          omandada, kasutada ning käsutada kinnis- ja vallasvara;

6)          sõlmida lepinguid valitsusasutusega riikliku ülesande täitmiseks;

7)          võtta täitmiseks omavalitsusüksuste ning teiste omavalitsusliitude ülesandeid;

8)          korraldada maakondlikke hariduse-, kultuuri-, spordi-, sotsiaal-, noorsoo‑ ja vaba aja üritusi, anda välja preemiaid, stipendiume ja toetusi üritustest osavõtjatele, võitjatele ja laureaatidele;

9)          korraldada koolitust, täiendõpet, õppelaagreid, seminare, konverentse  ja muid Liidu tegevuse eesmärgiga kooskõlas olevaid üritusi liikmetele ja teistele isikutele;

10)       teha muid toiminguid, mis on ülesannete täitmiseks vajalikud, vastavad kehtivale seadusandlusele ning on kooskõlas käesoleva põhikirja ja juhtorganite otsustustega.

 

III LIIDU LIIKMED

 

§ 6. Liidu liikmed

(1)        Liidu liikmeteks võivad olla maakonna kohaliku omavalitsuse üksused. 

(2)        Liidu liikmeks vastuvõtmise ja väljaastumise otsustab Liidu üldkoosolek vastava kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsuse põhjal tehtud kirjaliku avalduse alusel. Üldkoosolek ei või keelduda Liidu liikmele esitatavatele nõuetele vastava kohaliku omavalitsuse üksuse vastuvõtmisest Liidu liikmeks.

(3)        Liikme võib Liidust välja arvata Liidu üldkoosoleku otsusega, kui tal on Liidu liikmemaksu võlgnevus kaheteist (12) kuu ulatuses aasta arvestuses või põhikirja teiste sätete täitmata jätmise eest või ta on kahjustanud olulisel määral Liidu ja/ või temateiste liikmete huve.

(4)        Liige võib liidust välja astuda, sellest kirjalikult vähemalt kaksteist (12) kuud ette teatades. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

 

(5)        Kohaliku omavalitsuse üksuste liitumisel või haldusterritoriaalse korralduse muul viisil muutmisel läheb Liidu liikme staatus üle uuele kohaliku omavalitsuse üksusele, kui kõik endised kohaliku omavalitsuse üksused olid Liidu liikmed. Uuele kohalikule omavalitsusele lähevad üle kõik tema moodustanud liikmete õigused ja kohustused Liidu ees, kui seaduses või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

 

(6)        Kui kõik liitunud kohaliku omavalitsuse üksused ei olnud Liidu liikmed, lõpeb nende liikmestaatus haldusterritoriaalse korralduse muutmisel.

 

§ 7. Liidu liikme õigused ja kohustused

(1)        Liidu liikmel on õigus:

1)      võtta osa Liidu tegevusest vastavalt käesolevas põhikirjas nimetatud eesmärkidele ja ülesannetele;

2)      võtta osa Liidu poolt korraldatavatest üritustest;

3)      olla oma esindajate kaudu esindatud Liidu organites vastavalt käesolevale põhikirjale;

4)      pöörduda teabe, nõuande ja abi saamiseks üldkoosoleku, juhatuse ja büroo poole;

5)      pöörduda arupärimisega üldkoosoleku ja juhatuse poole;

6)      pöörduda üldkoosoleku poole liikmemaksu määra muutmiseks või tasumise ajatamiseks;

7)      saada tasuta ja tasulisi teenuseid;

8)      panna oma ülesandeid Liidule ühiseks täitmiseks seaduses sätestatud volitusnormi kohaselt;

9)      teha Liidu organitele ettepanekuid;

10)   tutvuda oma esindajate kaudu Liidu büroos üldkoosoleku, juhatuse ning komisjonide koosolekute protokollide ja muude dokumentidega;

11)   Liidust välja astuda.

(2)        Liidu liige on kohustatud:

1)      täitma Liidu põhikirja;

2)      osalema aktiivselt Liidu töös;

3)      järgima Liidu organite poolt vastuvõetud otsuseid;

4)      andma Liidu tööks vajalikku informatsiooni;

5)      maksma kehtestatud määras ja korras Liidu liikmemaksu;

6)      hoidma Liidu ja tema liikmete mainet.

 

IV LIIDU ORGANID JA STRUKTUUR

 

§ 8. Liidu organid

Liidu organid on:

1)      liikmete esindajate üldkoosolek

2)      üldkoosoleku poolt valitud Liidu juhatus (edaspidi juhatus).

 

§ 9. Liidu üldkoosolek ja üldkoosoleku kokkukutsumine

(1)        Liidu kõrgeim organ on tema liikmete üldkoosolek.

(2)        Liidu liige nimetab üldkoosolekule liikmeks kohalike omavalitsuste volikogude volituste tähtajaks kaks esindajat. Igale esindajale määratakse asendaja. Üks esindaja ja tema asendaja nimetatakse kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ning teine esindaja ja tema asendaja  täitevorgani (valitsuse) liikmete hulgast.

(3)        Liidu liige võib enda poolt nimetatud esindaja või tema asendaja sõltumata põhjusest tagasi kutsuda ning nimetada uue esindaja või asendaja. Liikme esindaja saab volitused vastava volikogu otsuse esitamisel Liidule.

(4)        Liidu üldkoosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku mitte harvem, kui üks kord kvartalis, kui juhatus ei ole otsustanud teisiti.

(5)        Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks Liidu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu Liidu liikme või liikmete nõudmisel  üldkoosolekut kokku, võib taotleja või taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Liidu liikme nõue peab olema allkirjastatud  liikme mõlema esindaja poolt.

(6)        Üldkoosoleku kutse koos päevakorra ja otsuste projektidega  esitab  juhatus liikmetele vähemalt seitse päeva enne  koosoleku  toimumist.  Üldkoosoleku otsuse projektid, millega liikmed võtavad endale varalisi kohustusi, esitatakse liikmetele vähemalt üks kuu enne küsimuse otsustamist üldkoosolekule

 

§ 10. Liidu üldkoosoleku pädevus

Liidu üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1)      Liidu põhikirja vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;

2)      juhatuse liikmete arvu määramine;

3)      juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine;

4)      revisjonikomisjoni valimine;

5)      juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tagasikutsumine;

6)      juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Liidu esindaja määramine;

7)      Liidu eelarve vastuvõtmine ja majandusaasta aruande kinnitamine;

8)      Liidu liikmeks vastuvõtmise ja liikme väljaarvamise otsustamine;

9)      Liidu tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;

10)   Liidu osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamine;

11)   Liidu osalemise otsustamine erinevates koostööprojektides ja programmides;

12)   Liidu esindamise otsustamine ja esindajate määramine Liidu välistesse komisjonidesse, nõukogudesse ja töögruppidesse;

13)   omavalitsuse ülesannete ühiselt täitmiseks võtmine;

14)   teiselt omavalitsusliidult või muult isikult lepingu alusel  ülesannete täitmiseks võtmine;

15)   riiklike ülesannete täitmiseks võtmine või lepingute sõlmimine riigi valitsusasutusega  riikliku kohustuse täitmiseks;

16)   Liidu liikmemaksu suuruse määramine ja tasumise korra kehtestamine;

17)   Liidu vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;

18)   Liidu eesmärkide täitmiseks vajaliku äriühingu ja sihtasutuse asutamine ja nende põhikirja kinnitamine;

19)   muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse või mille otsustamist peab juhatus üldkoosolekul otstarbekaks.

 

§ 11. Liidu üldkoosoleku töökorraldus

(1)        Liidu üldkoosoleku töö vorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool Liidu liikmetest.  Koosolekut juhatab juhatuse esimees, tema äraolekul esimehe volitusel üks juhatuse liikmetest. Kui juhatuse esimehe äraolekuks ei ole ühelegi juhatuse liikmele volitusi antud, juhatab koosolekut juhatuse vanim liige.

(2)        Liidu üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja Liidu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Otsus võetakse vastu üldkoosolekul osalejate poolthäälteenamusega, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Igal üldkoosoleku liikmel on üks hääl.

(3)        Salajase või nimelise hääletamise läbiviimine otsustatakse hääletamise teel. Ettepaneku võib teha iga üldkoosoleku liige.

(4)        Liidu üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud ja juhatuse poolt nõutavas korras ette valmistatud.

(5)        Küsimustes, mida ei ole enne üldkoosoleku kokkukutsumist teatavaks tehtud, saab otsuse vastu võtta, kui selle poolt on kõik Liidu liikmed.

(6)        Liidu põhikirja muudatuste ning Liidu tegevuse lõpetamise otsus võetakse vastu, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) Liidu liikmete esindajatest.

 

§ 12. Isikuvalimised

(1)        Isikuvalimised viiakse läbi salajase hääletamise teel. Isikuvalimistel osutub valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel viiakse vajadusel läbi kordushääletused võrdse häälte arvuga kandidaatide vahel. Kui ka teistkordsel hääletamisel jagunevad hääled võrdselt, heidetakse kandidaatide vahel liisku.

(2)        Liidu esimees valitakse üldkoosoleku poolt Liidu liikmete esindajate hulgast. Valituks osutub kandidaat, kes sai teistest rohkem hääli. Häälte võrdse jagunemise puhul korraldatakse uued valimised. Kui ka teistkordsel hääletamisel jagunevad hääled võrdselt, heidetakse kandidaatide vahel liisku.

(3)        Juhatuse liikme tagasikutsumise hääletus on avalik, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Tagasikutsumiseks on vajalik Liikmete esindajate poolthäälteenamus.

 

§ 13. Liidu üldkoosoleku dokumendid

(1)        Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud koosolekul tähtsust omavad asjaolud (s.h arutelust või hääletusest taandamised).

(2)        Protokolli kantakse ka koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema   eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.

(3)        Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos  allkirjadega ning koosolekule esitatud kirjalikud  eriarvamused, ettepanekud ja avaldused.

(4)        Protokollid avalikustatakse Liidu interneti kodulehel.

 

§ 14. Liidu juhatus

(1)        Liidu juhatus on Liidu juhtorgan, kes juhib ja esindab Liitu.

(2)        Juhatuse volituste tähtaeg on juhatuse valimistest kuni üldkoosoleku uue koosseisu poolt uue juhatuse valimiseni. Juhatuse liikme volitused lõpevad tema tagasikutsumisel vastava otsuse jõustumisest.

(3)        Juhatus koosneb kolmest kuni kaheksast liikmest. Juhatusse ei saa kuuluda rohkem kui üks Liidu liikme esindaja.

(4)        Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest. Tagasi astuda sooviv juhatuse liige esitab vastava avalduse Liidu juhatuse esimehele või tegevdirektorile, kes  teevad selle informatsiooni teatavaks Liidu liikmetele.

(5)        Juhatus on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.

 

§ 15. Juhatuse pädevus ja kohustused

(1)        Juhatuse pädevuses on:

1)      üldkoosoleku kokkukutsumine, selle ettevalmistamine, päevakorda küsimuste esitamine ja ettepanekute tegemine üldkoosolekule;

2)      ettepanekute, täienduste ja paranduste tegemine kooskõlastamiseks või arvamuse saamiseks saabunud õigusaktide eelnõude kohta;

3)      Liidu majandusaasta aruande ja selle lisade koostamise tagamine ja nende allkirjastamine;

4)      erinevate pöördumiste koostamine ja edastamine ministeeriumitele ja teistele asjaomastele organisatsioonidele;

5)      personali värbamiseks vajalike avalike konkursside korraldamine ja töötajate valiku otsustamine;

6)      Liidu alatiste ja ajutiste komisjonide (v.a revisjonikomisjon) ja töögruppide koosseisude moodustamine, kinnitamine ja muutmine;

7)      Liidu tegevdirektoriga töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise otsustamine;

8)      Liidu tegevdirektori tasude määramine;

9)      Liidu tegevuse prioriteeti ja eelarvet arvestavalt Liidu büroo struktuuri ja koosseisu kinnitamine;

10)   Liidu erinevate toetuste eraldamise kordade kehtestamine ja toetuste eraldamise otsustamine;

11)   Liidu ja maakonna sümboolika ja selle kasutamise korra kehtestamine;

12)   maakonna vapimärkide väljaandmise korraldamine;

13)   Liidu eelarve reservi sihtotstarbeta vahendite kasutamise otsustamine;

14)   muude üldkoosoleku poolt pandud ülesannete täitmine.

 

§ 16. Liidu juhatuse töökorraldus

(1)        juhatuse töö vorm on koosolek, mida juhatab juhatuse esimees, tema äraolekul juhatuse esimehe volitusel  üks juhatuse liikmetest. Kui juhatuse esimehe äraolekuks ei ole ühelegi juhatuse liikmele volitusi antud, juhatab koosolekut juhatuse vanim liige.

(2)        juhatuse esimees kutsub juhatuse kokku vähemalt korra kuus, kui juhatus ei ole eelnevalt otsustanud teisiti.

(3)        kutse juhatuse koosolekule koos päevakorra eelnõuga saadetakse juhatuse liikmetele vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist.

(4)        juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse koosseisust. Juhatus võtab otsuseid vastu koosolekul osalejate poolthäälteenamusega, igal juhatuse liikmel on üks hääl.

(5)        Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad elektrooniliselt kõik juhatuse liikmed. Elektroonilise koosoleku kohta koostatakse koosoleku protokoll ning protokollile lisatakse juhatuse liikmete kirjalikku taasesitamist  võimaldavas vormis esitatud seisukohad. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija.

 

§ 17. Liidu juhatuse esimees

(1)        Juhatuse esimees:

1)          korraldab Liidu juhtorganite tööd ja esindab Liitu talle käesoleva põhikirjaga pandud ulatuses;

2)          juhatab üldkoosolekut  ja juhatuse koosolekuid;

3)          osaleb üldkoosoleku ja juhatuse koosolekute ettevalmistamisel;

4)          sõlmib, muudab või lõpetab juhatuse otsuse alusel Liidu tegevdirektoriga töölepingu;

5)          annab Liidu tegevdirektorile ülesandeid;

6)          kirjutab alla lepingutele, Liidu üldkoosoleku ja juhatuse otsustele ning muudele dokumentidele;

7)          esindab Liitu kohtus või volitab kolmandaid isikuid Liitu kohtus esindama;

8)          esindab Liitu välissuhtluses, samuti maakondlikes ja liikmete ühishuvide teostamisega seonduvates küsimustes;

(2)        Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe volitusel üks juhatuse liikmetest. Kui juhatuse esimehe äraolekuks ei ole ühelegi juhatuse liikmele volitusi antud, asendab teda juhatuse vanim liige.

 

§ 18. Liidu tegevdirektor

(1)        Liidu tegevdirektor:

1)      juhib ja korraldab Liidu igapäevast toimimist ja tegevust

2)      valmistab ette Liidu üld- ja juhatuse koosolekuid, mille raames teeb ettepanekuid koosolekute päevakorra küsimustes, tagab üldkoosoleku või juhatuse poolt päevakorda võetud temaatika sisulise ettevalmistamise ning vastutab nende koosolekute päevakorras olevates küsimustes sisulise otsustuse tegemiseks vajaliku lähteteabe hankimise, süstematiseerimise ja esitamise eest;

3)      sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid Liidu töötajatega, määrab nende töötasu, lisatasu ja tulemustasu vastavalt üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarvele;

4)      kehtestab töökorralduse reeglid ning töötajate tööülesannete kirjeldused;

5)      annab oma pädevuse piires välja käskkirju;

6)      võtab osa Liidu  üld- ja juhatuse koosolekutest, omades seal sõnaõigust;

7)      esindab Liitu igapäevases tegevuses ning asjaajamises;

8)      esindab Liitu muudes küsimustes, mis tulenevad tööülesannetest, juhatuse või juhatuse esimehe antud ülesannetest.

 

(2)        Liidu tegevdirektor korraldab Liidu:

1)      kinnis- ja vallasvara haldamist, kasutamist ja käsutamist üldkoosoleku kehtestatud korra kohaselt;

2)      raamatupidamist kehtestatud korras

3)      eesmärkide täitmiseks vajalikku majandustegevust, omavalitsus- ja muude ametnike ning isikute koolitust ja täiendõpet vastavalt käesolevale põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele.

(3)        Liidu tegevdirektor on aruandekohustuslik  üldkoosoleku, juhatuse ja juhatuse esimehe ees.

 

§ 19. Liidu struktuur

(1)        Liidu struktuuri moodustab tegevdirektori juhitav büroo.

(2)        Büroo on Liidu juhtorganite, Liidu esimehe, komisjonide ja tegevdirektori ülesannete täitmist tehniliselt tagav üksus, mille ülesandeks on nende töö planeerimise toetamine, nõustamise ja asjaajamise korraldamine, Liidu kui terviku toimimise tehniline tagamine ning muude üldkoosoleku või juhatuse poolt büroole pandud ülesannete täitmine.

V LIIDU MAJANDAMINE

 

§ 20. Liidu eelarve

(1)        Liidul on oma eelarve, mille kinnitab üldkoosolek.

(2)        Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Liidu eelarve täitmist korraldab Liidu tegevdirektor.

(3)        Eelmise aasta eelarve täitmise aruanne peab olema kinnitatud kuue (6) kuu jooksul eelarveaasta algusest.

 

§ 21. Liidu rahastamine

Oma tegevuseks vajalikud vahendid saab Liit:

1)      liikmemaksudest;

2)      toetustest ja annetustest;

3)      Liidu põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust;

4)      seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest;

5)      muudest tuludest.

 

§ 22. Liidu liikmemaks

(1)        Liikmemaksu arvestuse aluseks on Liidu liikmete ja nende elanike arv ja Liidu eelarve kavandatav maht.

(2)        Liidu eelarvesse laekuv liikmemaks koosneb kõikidele liikmetele võrdsest püsiosast ja osast, mille suurus sõltub liikme elanike arvust.

(3)        Liikmemaksu suuruse otsustab üldkoosolek hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. Liikmemaksu suuruse kinnitamisel on nõutav kõikide Liidu liikmete nõusolek.

(4)        Liidu liikmemaksu kannavad liikmed Liidu eelarvesse vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtaegadele.

 

VI LIIDU TEGEVUSE KONTROLL NING AVASTATUD PUUDUSTELE REAGEERIMINE

 

§ 23. Kontrolli teostamine

(1)        Tulemus- ja finantskontrolli teostamiseks Liidu organite tegevuse üle valib üldkoosolek oma liikmete hulgast vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon valitakse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu volituste tähtajaks.

(2)        Revisjonikomisjoni liige ei või olla juhatuse liige.

(3)        Seadusega ettenähtud või muul juhul määrab üldkoosolek Liidu majandustegevuse ja aastaaruande seaduslikkuse ja raamatupidamise eeskirjadele vastavuse kontrollimiseks sõltumatu audiitori.

 

§ 24. Revisjonikomisjon

(1) Revisjonikomisjon:

1)      valib oma liikmete hulgast esimehe;

2)      juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast ning on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees. Revisjonikomisjon kontrollib:

(2) Revisjonikomisjon kontrollib:

1)             Liidu organite tegevuse vastavust Liidu üldkoosoleku ja juhatuse otsustele;

2)             Raamatupidamise õigsust ja vara kasutamise sihipärasust;

3)             Liidu poolt sõlmitud lepingute täitmist;

4)             üldkoosoleku ülesandel Liidu eelarvest sihtotstarbelisi vahendeid saanud organisatsioonide poolt nende vahendite kasutamist.

(3)        Revisjonikomisjon esitab kontrollimisel avastatud puuduste kohta märkused ja ettepanekud Liidu juhatusele,  tuues välja märkused ja ettepanekud. Liidu juhatus esitab akti koos oma seisukohtadega Liidu üldkoosolekule.

(4)        Revisjonikomisjon esitab Liidu juhatusele Liidu majandusaasta aruande kohta oma arvamuse, mille Liidu juhatus esitab koos majandusaasta aruandega üldkoosolekule kinnitamiseks.

 

VII LIIDU LÕPETAMINE

 

§ 25. Liidu lõpetamine

(1)        Liidu lõpetamise aluseks on:

1) üldkoosoleku otsus;

2) Liidu pankrotimenetluse väljakuulutamine või pankrotimenetluse raugemine enne Liidu pankroti väljakuulutamist;

3) muu seaduses ettenähtud juhtum.

(2)        Liidu likvideerimismenetlus toimub vastavalt seadusele..

(3)        Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega Liidu liikmeks olevate omavalitsusüksuste vahel.  õigustatud isikute vahel.

 

 

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu põhikiri on uues redaktsioonis kinnitatud Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu 29. märtsi 2018. a üldkoosolekul.